FOTOGRAAF JANEK LAANEMÄE

Fotograafiametile andis kindlasti suure tõuke Tallinnas lõpetatud kunstikool.

Olen saavutanud aastatega vilumuse, et käsi ei värise ühegi ülesande ega olukorra ees. Kuidagi saab alati selle õige pildi kätte ja kui juhtubki, et mingil põhjusel jääb tulemus saavutamata, siis järelikult nii pidigi minema. Ei tasu selle ees kohkuda ega põdeda, vaid tuleb teha järgmine kord korralik foto lihtsalt ära.

Kui looduse pildistamine on pigem meditatiivset laadi, siis mõne tähtsa vastuvõtu või pulma pildistamine on nagu ekstreemsport, adrenaliin on veres ja toimub jaht sellele “õigele” kaadrile ning uudsele võttenurgale. Hiljem aga saabub rahulolu ja uhkus.

Kui esimesed 15 aastat julgesin nimetada ennast hobipiltnikuks, siis täna ei pea ma kindlasti enam oma töid häbenema ja saan end südamerahuga nimetada fotograaf Janek Laanemäeks.


SAADA SÕNUM